Sonora kõrb
 | Artiklis puuduvad viited. (Aprill 2020) |
Sonora kõrb on kõrb, mis asub Mehhiko ja USA piiril.
Geograafiline asukoht
[muuda | muuda lähteteksti]Mehhikos asuv kõrbeosa paikneb California poolsaarel ja Sonora osariigis, Ameerika Ühendriikides asuv osa California ning Arizona osariigis.[viide?]
Geograafilised koordinaadid:[viide?]
26°40’ – 34°30’ N
110°30’ – 116°40’ W
Kõrbe pindala on ligikaudu 300 000 km².[viide?]
Sonora on liiva- ja kivikõrb.[viide?]
Kasvukohatüüp
[muuda | muuda lähteteksti]Tegemist ei ole kõrbega tavainimese ettekujutuses (Sahara tüüpi viljatud liivaluited vms). Ka seda leidub Sonoras, kuid enamik kõrbest on kaetud suhteliselt rikka elustikuga.[viide?]
Kõrbete sademetehulk võib varieeruda küllaltki suurtes piirides, jäädes enamasti siiski alla 200 mm aastas. Kui välja jätta külmakõrbed, ületab aurumine sademeid. Kõrbi iseloomustab temperatuuri aastase ja ööpäevase käigu suur amplituud, see on põhjustatud pidevast kõrgrõhkkonnast ja temperatuuri inversioonist, mis ei lase tekkida pilvkattel. Kõrbete taimestik on harjunud pideva vee puudujäägiga. Kõrbete ja poolkõrbete biomassi produktsioon pindala ühiku kohta on küll väike, kuid liigirikkus võib olla küllaltki suur, näiteks Austraalia kõrbete roomajate või Mehhiko kõrbete kaktuste puhul.[viide?]
Elustiku mitmekesisus
[muuda | muuda lähteteksti]
Kõrbetes ja poolkõrbetes võib kasvada palju erinevaid ja kuivade tingimustega kohanenud taimeliike. Rikkalikult võib esineda ka roomajaid, samuti on mitmetes kõrbetes kõrge endeemsuse aste, see tähendab, et paljud liigid esinevad vaid selles kindlas piirkonnas. Sonora kõrbes on endale elupaiga leidnud umbes 2500 taimeliiki. Sonoras kasvab arvukalt kaktuseid.[viide?]
Iseloomulikke liike
[muuda | muuda lähteteksti]- Saguaarokaktus (Carnegiea gigantea)
- Simmondsia (Simmondsia chinensis)
- Särav fukjeeria (Fouquieria splendens)
- California jänes (Lepus californicus)
- Vöötsaba (Bassariscus astutus)
- Tavakeksik (Dipodomys deserti)
- Taskukeksik (Perognathus amplus)
- Lumelammas (Ovis canadensis)
- Koiott (Canis latrans)
- Harksarvik (Antilocapra americana)
- Kaktusekäblik (Campylorhynchus brunneicapillus)
- Must-siidinäpp (Phainopepla nitens)
Kahepaiksed ja roomajad
[muuda | muuda lähteteksti]- Kaevur-kilpkonn (Gopherus agassizii)
- Tiiger-tömpsuu (Ambystoma tigrinum)
- Žilatjee (Heloderma suspectum)
Ohud säilimisele
[muuda | muuda lähteteksti]Enamik ohtudest on seotud inimtegevusega: salakütid, niisutuspõllumajandus, kariloomade pidamine, liiga intensiivne turism.[viide?]